Karmeli koguduse lugu

1891. aastal oli Rakvere linnas üksainus baptist: parunite Dehnide kokk Tõnu Saarman. Olles oma päevatöö lõpetanud, oli tal kombeks suvekuudel minna härraste aeda ja paluda seal Jumalat Rakvere linna pärast. Nõnda kestis see kauemat aega ilma nähtavate tulemusteta.
Esimesel ristimisteenistusel 1895. aasta oktoobris ristiti Sõmeru jões kolm inimest. 1894. aastal ristiti vend A. R. Schiewe poolt Haapsalus ja vend Tetermanni poolt Tallinnas esimesed Rakvere õed. Samal aastal moodustati Rakveres Tallinna I Baptisti koguduse osakond, mille juhatajaks sai Tõnu Saarman.

Ametlik luba koguduse tööks saadi kubernerilt 1896. aasta juunis. Aastast 1900 jätkati juba iseseisva kogudusena, kes ka Eesti Baptistide Ühendusse vastu võeti. Esimestel aastatel tuli võidelda mitmesuguste raskustega. Viiel korral tuli vahetada kooskäimise ruume, sest ähvarduste ja koosolekute pidevate segamiste tõttu katkestasid majaomanikud sõlmitud lepingud.
Koguduse algusaja aktiivsed kaastöölised. Keskmises reas, paremalt teine, on Tõnu Saarman.

1902. aastal leidis aset koguduse elus suursündmus – vähem kui kolme kuuga ehitati vend Saarmani poolt ostetud krundile Kunderi tänavale oma palvela, mis avati pidulikult 2. novembril. 1903. aastal alustas tööd pühapäevakool, mida juhtisid Tõnu Saarmani abikaasa, õed Licht ja Paisk. Loodi ka laulu- ja pillikoor. 1910. aastal rajati neli tööpunkti: Kubanitsa, Puru, Lehtse ja Võle.

Noorest mehest Saarmanist oli kolmekümnendate aastate alguseks saanud vana vend Saarman, kel aastaid juba üle seitsmekümne. Kogudus vajas uusi töötegijaid. 1931. aastal võttiski töö üle endine Mustvee koguduse pastor Edwart Annert. Samal aastal liitus kogudusega noor vend Tallinna Allika kogudusest Joel Efraim Dahl, kes kiiresti koguduse usalduse võitis ja veel samal aastal jutlustajaks valiti. 1932. aasta mais ordineeriti ta koguduse vanemaks. Üheks tõsisemaks probleemiks oli tol ajal palvela, mis oli väikseks jäänud, asus ebasobivas kohas ja pealegi veel võõral krundil. Tänu ühistele tõsistele jõupingutustele ja Joel Efraim Dahli eestvedamisele, saadi tolle aja majanduslikult väga rasketes tingimustes hakkama lausa uskumatuga: 10. detsembril 1933 avati suure pidulikkusega uus palvela Koidula tänaval, mis teenib tänaseni.

Tõnu Saarman suri 19. aprillil 1934 ja on maetud Rakvere baptisti-koguduse kalmistule. Ootamatu tagasilöök tuli vanematelt vendadelt, kelle arvates oli uus palvela “liiga suur saanud” ja “liiga kalliks läinud”. Joel Efraim Dahl kaotas juhatuse usalduse ja pidi ameti maha panema. 1936. aasta alguses valiti uueks kogudusevanemaks vend Robert Särglepp Hiiumaalt. Kiiresti elavnes töö linnas, veel enam aga koguduse maaosakondades, eriti Kandles – usule tuli kümneid inimesi.
Kahjuks oli vanematele juhtivatele vendadele Robert Särglepa vaimulik aktiivsus vastuvõetamatu. Läänemaal ja saartel laialt levinud priikoguduslikku liikumist iseloomustav emotsionaalsus (nad ise nimetasid end “rõõmulasteks”) ja baptisti-liikumise soliidne väljapeetud olek ei sobinud kokku. Vend Särglepp pidi lahkuma.

1937. aastal sai uueks kogudusevanemaks Elmar Maranik, kes töötas Rakveres aastatel 1937-1943 ja 1948-1954. Vahepealsetel aastatel juhtis tööd kohalik vend Voldemar Sööt. Sõja-aastad ja sõjajärgne aeg olid koguduse elus kitsad ja keerulised. Sõjatormid mõjutasid koguduse elu oluliselt. 1941. aastal sai palvela lähedale kukkunud pommist räsitud, kuid see remonditi kiirelt. 1943. aasta Saksa okupatsiooni ajal tehti palvela sõjaväe moonalaoks. Sõda lõppes, kuid probleemid jäid. Tuli õppida elama täiesti uues olukorras, kus võimude pahatahtlikkus ning vaenulikkus usu ja usklike vastu oli riiklik poliitika. Valitsuse korraldusel liideti kokku mitmed erinevad vaimulikud liikumised. Nii sai Rakvere baptisti-kogudus uueks vaimulikuks koduks mitmetele endiste evangeeliumi- kristlaste koguduse liikmetele, samuti sõja ajal laialipillutatud ja oma kodu kaotanud usklikele, nende seas suurele hulgale Ingerimaa soomlastele, venelastele ja volgasakslastele.

Aastatel 1969-1970 asus Kesk-Aasia aladelt Eestisse, sealhulgas ka Rakvere piirkonda, elama hulgaliselt saksa perekondi. Kogudusega liitus üle 150 uskliku. Toimusid saksakeelsed koosolekud, mida juhtisid nende oma vennad, ja igal pühapäeval laulis suur segakoor. Rohkearvuline oli laste ja noorte osavõtt koosolekutest. Kahjuks oli samal ajal vend Arpad Arder tolleaegsete võimude survel sunnitud Rakverest lahkuma.

1969. aasta sügisest 1975. aasta sügiseni juhtis koguduse tööd Ilmar Kurg. 1976. aasta kevadel asus Oleviste kogudusest Rakvere Karmeli kogudusevanema kohustesse Peeter Roosimaa. Mõni aasta hiljem suunati ta õppima Bukovi (DDR) vaimulikku seminari. Koguduse töös, eriti kogudusevanema äraolekul, aitasid aktiivselt kaasa mitmed vennad, toetati ka väikeste maakoguduste (Rakke, Avispea) tööd.

1955. aasta algusest sai Rakvere Karmeli koguduse vanemaks Arpad Arder, kes seni oli töötanud kaasa Tallinna Oleviste koguduses. Tema juhtimisel alustati koguduses soome- ja venekeelset tööd. Muusikaline tegevus oli aga abikaasa Veronika Arderi õlul, kes juhatas nii sega,- nais- kui ka mandoliinikoori ning oli ühtlasi organist. Iga-aastaseks suursündmuseks olid väga rahvarohked soomekeelsed nelipühakoosolekud, kuhu saabus külalisi isegi Venemaa mitmest paigast.

1989. aasta kevadel palus Peeter Roosimaa end vabastada kogudusevanema ametist seoses tööle asumisega loodava EKB Liidu Kõrgema Usuteadusliku Seminari rektori ametikohale. Sama aasta sügisel valiti kogudusevanemaks oma koguduse vend Meelis Etti, kes ordineeriti 1991. aasta kevadel.

1992. aastal avati koguduse osakond Kundas. Koguduses tegutsesid noortekoor ja pühapäevakool, aktiivselt kasvas noortetöö. Uued ning avatud võimalused pakkusid palju erinevaid mooduseid evangeeliumi kuulutamiseks. Vastupidiselt nõukogude ajale oli võimalus lüüa kaasa kohalike omavalitsuste töös, produtseerida raadiosaateid, osaleda avalikel debattidel jne.

Kui varem oli võimalus luua sõprussuhteid vaid ida suunas, siis üheksakümnendate alguses sai kogudus endale kaks sõpruskogudust läänest – Alingsosi baptisti-kogudus Rootsist ning Kuopio vabakogudus Soomest. Just viimasega osutusid sõprussidemed väga tihedateks ning vaimulikult teineteist ülesehitavateks. 1995. aastast alates oli koguduse üheks oluliseks igakuiseks väljundiks ajaleht “Karmel”, mida anti järjepidevalt välja 13 aastat ja telliti üle Eesti. 

2005. aastal sai tollane pastor Meelis Etti südamesse anda koguduse pastori töö aastal 2008 üle nooremale. 2006. aastal toimuski Gunnar Kotieseni pastoriks ordineerimine. Esialgu teeniti koos vanempastor Meelis Ettiga, kuid seoses tema haigestumisega oli alates 2007. aastast pastori kohusetäitajaks Gunnar Kotiesen, kes alates 2008. aasta augustist on Rakvere Karmeli koguduse pastor.

Tänaseid koguduse tegemisi on võimalik leida siinse kodulehe teistelt lehtedelt ning ka Rakvere Karmeli koguduse sotsiaalmeedia (Facebook, YouTube) leheküljelt.

Lühikest ajalookokkuvõtet jääb lõpetama väike galerii erinevate ajastute hetkedest.